Dalhousie ülikooli teadlased otsivad osalejaid vanuses 18–25 aastat, et läbi viia uuring, mis käsitleb selle mõju vaping.
"Ausalt öeldes ei saa me lihtsalt neli aastakümmet oodata, et avastada, kas aurustamine on inimestele kahjulik," ütles Sanja Stanojevic, hingamisteede epidemioloog ja üks uuringu autoreid.
Stanojevici sõnul on veipimine väga uus ja eriti populaarseks saanud teismelised ja noored.
Ta väitis, et Maritimes on üks suurimaid kasutajaid.
Kanada statistikaameti eelmise kevade pressiteate kohaselt tunnistas 2021. aastal 13% Kanada teismelistest vanuses 15–19 ja 17% 20–24-aastastest noortest, et on 30-päevase aja jooksul vähemalt korra veipinud. enne uuringut.
Võrdluseks oli 25-aastaste või vanemate Kanada elanike seas see protsent 4%.
Kanada statistikaameti andmetel teatas New Brunswick kõrgeimast veipimise määrast 9%, millele järgneb Prints Edwardi saar 8%.
Stanojevic nendib, et on juba tehtud uuringuid, mis viitavad sellele, et aurustamisel on kahjulikud tagajärjed.
Mis toimub hingamissüsteemi algfaasis, pole veel täheldatud.
Ta mainis, et USA-s 2019. aastal seostati mõnda surmajuhtumit aurustamisega, kuid need olid põhjustatud inimestest, kes lisasid oma aurustitesse aineid.
Kuna mõned meil kasutatavad tehnoloogiad ei suuda ikka veel neid variatsioone tuvastada, on üsna keeruline mõista, mis täpselt toimub.
Uuringud näitavad, et aurustitel on suuremaid hingamisprobleeme, ütles Stanojevic.
Neil on sageli hingamisraskusi ja nad kipuvad rohkem lima välja köhima.
Rutiinse spiromeetria kopsufunktsiooni testimise korral on aga "väga raske tuvastada erinevusi".
Spiromeetria loendab teie hingetõmbeid, mõõtes samal ajal, kui kiiresti ja kui palju õhku te väljutate.
Ta väitis, et kuigi test oli suurepärane, keskendus see suurtele hingamisteedele, mis kujutavad endast puutüve kopsu.
"Enne kui hakkame selliseid variatsioone märkama, peab inimene olema tõsiselt haige ja tal peab olema märkimisväärne kopsukahjustus, eriti nendes peamistes hingamisteedes."
Ta väitis, et muutuste märkamiseks kulub 40 aastat pidevat kokkupuudet sigaretisuitsuga.
Stanojevici sõnul kasutab Dalhousie uuring teistsugust hingamistesti, et proovida ja registreerida, mis toimub varem. See uurib gaasivahetusprotsessi kopsudes.
Gaasivahetus toimub "sellest suurest harust kaugel" "väikestes" hingamisteedes.
Ta ütles, et terved kopsud võivad kogu oma õhu täielikult vahetada viie kuni kuue mahuvahetuse või kümne kuni viieteistkümne hingetõmbega.
Haavatud kopsude gaasi täielikuks vahetamiseks kulub kauem aega.
"Kui teie väikesed hingamisteed on kahjustatud ja teil on armkude või põletik, mis raskendab nende avanemist, võib teie kopsu teatud piirkondades õhku kinni jääda. Meie kasutatavad testid võtavad selle tegelikult kasutusele.
Stanojevici sõnul on hingamistesti kasutatud alates 60ndatest ja see on osutunud "väga tundlikuks" krooniliste hingamishäiretega laste muutuste tuvastamisel varajases staadiumis.
Lisaks usuvad ta ja ta partnerid, et see peaks suutma näidata teed tulevastele uuringutele ja teha kindlaks, kas veipimine põhjustab kahju.
Ta selgitas, et kuna neid on lihtsam värvata, alustavad nad 18–25-aastaste testvabatahtlikega, kuid lõpuks tahavad nad õppida veelgi nooremaid vappereid.
"Enamik inimesi ei tea, et teie kopsud laienevad ja kasvavad hästi kahekümnendates eluaastates," ütles Stanojevic.
"Üks meie muredest on see, et allutades oma kopsud mürgistele ainetele, nagu aurustunud maitsed ja vedelikud vape-seadmetes leiduvad, võime potentsiaalselt takistada kopsude täielikku potentsiaali arenemist sellel kasvuperioodil.
Maksimaalse kopsukasvu saavutamata jätmise korral on inimesel oht hiljem tekkida hingamisprobleemid.
Kuna annused on mõõdetavad, otsivad nad peamiselt kasutajaid pod-stiilis e-sigaretid.
Stanojevici sõnul peavad osalejad ühel korral tegema 40-minutilise reisi Halifaxi Dalhousie ülikooli ülikoolilinnaku laborisse. Neile antakse 20-dollarine kinkekaart.
